illusioonid.

•14. Jan 2013 • 1 kommentaar

veel ei pressi pisarad ligi, veel hoian kinni kujuteldava reaalsuse tasakindlast servast, veel olen vist mina, armastan, eraldan, märkan, armastan tugevamalt, hingan, kuuman elu.

 petan end.

 

aga muud mul ei ole.

•26. Nov 2012 • Lisa kommentaar

kesk koitu uuelt päevalt võtad süütust tuhat lubadust ta huulilt püüad öö rääm veel silmapiiril mustendamas meri halla taob su soontesse.

Muriel Barbery, “Siili elegants”, lk 78

•17. Sep 2012 • Lisa kommentaar

viimase aja üks mõnusamaid kokkukõlamisi raamaturiiulilt väljaspool teatri- ja muusikaalast kirjandust. pisike lõik sügise eelõhtusse, sobib teetassi kõrvale :))

Teerituaal, see samade liigutuste ja samasuguse maitsmise täpne kordamine, mis avab juurdepääsu lihtsatele, ehedatele ja peentele aistingutele, annab igaühele võimaluse saada vähese vaevaga maitseülikuks, sest tee on nii rikaste kui vaeste jook ning teerituaal, niisiis, erakordselt väärtuslik, sest toob meie eluabsurdi tükikese harmoonilist rahu. Jah, universum kaldub tühjuse poole, kadunud hinged nutavad taga ilu, meid ümbritseb mõttetus. Joogem siis tassike teed. Vaikus võtab maad, õuest kostab tuulekohin, sügislehed sahisevad ja lendlevad õhus, kass magab soojas valguses. Ja igas sõõmus õilistub aeg.

 

kõikvõimalikkuse reaalsus

•20. Mar 2012 • Lisa kommentaar

ma armastan õhtuseid ööhämarusse libisevaid proove, seda esietenduse-eelset perioodi, kus ainsaks reaalseks valguseks on lavaprožektorite värvifantaasia, sest päevavalgust lihtsalt ei jõua märgata – nii nobedalt kulgeb aeg hommikuse ja õhtuse proovi vahel ja enamus aega möödub nagunii saalis, kus sind ümbritseb kõikvõimalikkuse reaalsus. see on hea väsimus, mis sind pärast 14-tunnist tööpäeva välise suhtes apaatseks teeb, sest väljas ei oskagi ju enam olla. ükskõik kui väsinud ma olen, ei vahetaks ma lavalt elluärkavaid emotsioonikilde millegi vastu. samm-sammult, ühtse energiaringi väikese osana, hapralt, kuid tasakindlalt moodustuva terviku poole…

üks laul

•28. Feb 2012 • Lisa kommentaar

nick drake oskab elu lihtsaks laulda.

TIME HAS TOLD ME (youtube)

Time has told me
You’re a rare rare find
A troubled cure
For a troubled mind.

And time has told me
Not to ask for more
Someday our ocean
Will find its shore.

So I`ll leave the ways that are making me be
What I really don’t want to be
Leave the ways that are making me love
What I really don’t want to love.

Time has told me
You came with the dawn
A soul with no footprint
A rose with no thorn.

Your tears they tell me
There’s really no way
Of ending your troubles
With things you can say.

And time will tell you
To stay by my side
To keep on trying
’til there’s no more to hide.

So leave the ways that are making you be
What you really don’t want to be
Leave the ways that are making you love
What you really don’t want to love.

Time has told me
You’re a rare rare find
A troubled cure
For a troubled mind.

And time has told me
Not to ask for more
For some day our ocean
Will find its shore.

teatrile

•12. Jan 2012 • Lisa kommentaar

http://www.youtube.com/watch?v=19V-GhZlDGU

soovitan!

•22. Oct 2011 • Lisa kommentaar

eesti draamateatris: john logani “punane” ain lutsepa ja uku uusbergiga peaosades.

 
Follow

Get every new post delivered to your Inbox.