raasuke uneroidunud mõtteid

raskusest kerguvad sõnad

ja hoopiski rõõmsaks saab meel

sest justkui on linnades tuled

mis öösiti põlevad. VEEL.

kassidelt võiks tõesti nii mõndagi küsida, sest nad ei oleks nii rumalad, et imestaksid selle maailma imelihtsaid asju. minu mõtted tunduvad miskipärast bussiakna peegeldusest nii võõrad ja pealetükkivad nagu oleks keegi teine nad sinna loetamatu ja terava käekirjaga nüginud. tagumisebussiistmepoeet. ma veel lembin iseenda astumistega, küll näete ja mina ka. aga korraks mõtlesin ikka, et kui peab valgeks võõpama kõik rajad, kust üle minna tuleb, siis võõpaksin su sõnagi lausumata ja neutraalsel meelel valgeks. klaveri taga mängiksin sinnajuurde valgret.

klaverist rääkides…käisime atiga kontserdil. omapärane oli. ma pole kuulnud nii palju musti üleminekuid klassikalises klaverimängus (peale iseenda klaverinöögatuste) kui täna.  aga improvoor oli väga hea ning koheselt loksusid liistud õigete kingseppade sülle. bravo! aitäh atile ja indrekule.

muide, üks tass kohvi võib lausa pööraselt ergutavalt mõjuda. isegi kui see on tee.

nüüd ma väsisin. ööd.

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 9. nov. 2006.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: