nii ei kuulagi ennast

ainult ise saab end haavaservupidi mööda vihmauduseid tänavaid varajaste hommikutundideni vedada ning kui iseenda eest enam kuhugi joosta pole, siis kokkukägardunult sekundiseieri liikumist vaadata, ripsmed kuuosutil kinni. mõni öö on täis verbaalseid vigu, mis end vihisevate taksode vahelt kõrgemale rebivad. üks telefon oleks vastu draamateatri seinu algmolekulideks pihustunud. aga ei.

täna olen see vile siin loos.

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 18. nov. 2006.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: