5 aastat vankumatut armastust

täna lõppes estonias mozartiaasta etendusega don giovanni, mis samuti viimast korda selleks korraks lavale lasti. täna oli tunne nagu vanasti – adrenaliin ning vaimustus. just nagu tol õhtul 5 aastat tagasi, mil ma ei saanud päris hästi aru, mis minuga toimub, sest kogu aeg sai ju emaga ooperis käidud juba päris pisikesest peale…millest siis äkki see, et hingamine peatub, mõte seiskub ning alles on ainult veritsevad tunded, mis muusikat filtreerivad!?

vbla on süüdi ka ebakonventsionaalne suhtumine käsitletavasse materjali? kui te vaatate ükskõik millise teatri lavastatud DG või mõnd videot, siis jääb teile üsna ühesugune DG kujutamine silma. ma ei oleks osanud seda paremini sõnastada kui neeme kuningas ise: “dg ei võrdu casanova.” just. ja esto tabab seda – ma saan just siin aru, MIS on giovannis seda ilusat, seda ligitõmbavat. üldse…mis on muusikalised suhteliinid ja mismoodi seda lavastada annab ja…aga sellest sai juba neljapäeval :) (järel)mõtteainet ON.

njaa…eks pinnas olnud vist soodne tol õhtul 5 aastat tagasi. kõikvõimalikud probleemid, mis teismelisel olla võib (you name it, I claim it) tekitasid tunde, et sa ei suuda taluda ühegi inimese pilku, sa ei suuda neile otsa vaadata. järelikult – teatrisse ma täna õhtul ei lähe! ei suuda. (c`mon, see on ju TEATER!!!!!!!!! how low can you go!? I did.) ja kuidagi sai sinna mindud. ja siis sündiski SEEE!!!! nagu ryhka nägi elevanti, nii nägin mina ka…seda maagiat! “KUIDAS ja MIKS see sünnib?” oli järgmine küsimus, kui paar päeva hiljem oma mullist välja tulema hakkasin ning taas tänaval autosid ning tramme märkasin. and here I am now. ootan peaaegu iga kord, kui teatrisse astun, suurt pilti sammaste ja seinte peal oma andmetega, mis keelab mind teatrisse sisse laskmast (sest ma olen ju hull!!!) igatahes, täna oli viimane ja 17. kord ning tähiseks sai viidud väike õis kõigile. verst ja post on läbitud.

ma arvan, et inimesel peab elus olema kirg…siis on ta elus. aga eestlane eelistab tihti olla keskpäraselt keskpärane kõiges, mida ta teeb või armastab, sest siis on ta märkamatu ning võib üsna tähelepandamatult oma elu ära elada. keegi ta hõlma ei hakka. ei märkagi ehk. turvaline, kas pole? mina ei ole turvaline. ma olen vaikne hull. einoh, mis vaikne! naabrid teavad, et ma päris vaikne ikka ei ole. aga seepärast nad mulle ju enam otsa ei vaatagi :)

muide, teater ja ooper on mu elus olnud palju püsivamad ning palju toetavamad kui nii mõnedki inimesed. muusika on alati. muusika jääb. muusikata inimesed on vaid kehad. muusika on tunne. muusika on armastus. muusika on elustiil. muusika on kirg. muusika on tuju. muusika on uni. muusika täidab. muusika on rütm. “muusikata pole sa keegi. muusika ja sina, need on üks.” muusika on vahetu. muusika on MUUSIKA. muusika ON.

homme tuhkatriinule. (ma tean inimest, kellele ma pean kõige südamlikuma kalli tegema selle ja teiste eest.) ja ma tean inimest, kes on praegu pariisis ja kes käis eile cecilia bartoli kontserdil. tõsine mölakas, ma ütlen! ;)

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 10. dets. 2006.

6 kommentaari to “5 aastat vankumatut armastust”

  1. mõistan. ja nõustun. nii kire, muusika kui keskpärasuse teemas. ja bartolit näinud inimene peaks mõnda aega in cognito olema. :)

  2. in cognito – parem oleks. mul on ikkagi vöö, eks.
    sa ei tulnud ju inglite ürituselt täna?

  3. mmmm… täna? mis üritus see neil täna oli? mina olin inglite getfuckedil reedel. lausa pärast viit lahkusime.

  4. miskineasi vist oli…madrused, kui ma nüüd päriselt ei sampsi. (mmm…mul on 2 matrossi särki lausa…mmm.) olen ühe korra gf-l olnud ja enam ei lähe. liiga palju massi ja mõttetud müra (sellel üritusel tahavad KÕIK lillekesed olla…ma nii ei mängi.) ja KUS tantsida saab!?

  5. tähendab… ega sa nüüd midagi sassi ei aja? reedene getfucked oligi teemal madrused ja sadamalinnud. ja laupäeval oli kõigi kuulduste kohaselt afterparty. pühapäeval oli õhtul vist keegi dj alma, aga seda kohvikus. käisin sealt korraks 5-6 ajal läbi ja siis ei toimunud suurt miskit. üksikud asitõendid reedesest möllust olid ainult näha.

  6. no näed! ajan jah sassi ja mõnuga – olgu ikka lõnga palju (praegu mängisin kassi) või…ahh tead, ära loe. mul on ajus hapnikupuudus ja unepuudulikkus ja šokolaadiüledoos.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: