hommikune moment

on veel varavaikne ja teater on tasa. mõtlen, et lähen korraks lavale istuma. küljendaja, kes samuti on varaloom, lehvitab mulle teekannuga. metroo on vaikne. koridoris on mingi kummaline tolmuse arhiivipaberi ja parfüümi segalõhn. peadirigendi ukse juures põlevad kaks punast tulukest. teistel ustel on neid üks. noogutan ta pildile lugupidamisega ja imbun läbi teatripoolele viiva ukse. tsiuhhh avab kaart mulle selle. püüne on pime. töömees sekeldab varjuna dekoratsioonide vahel ning saali avatud külguksest immitseb sinakasvalget hommikuhela. surun end igaks juhuks vastu seina. vaikus. vaikus. vaikus.

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 26. veebr. 2007.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: