puritaanid

teen pisut reklaami ja soovitan soojalt. ei kuule niipea…

artikkel, mis ilmus “estoonlases”:
Vincenzo Bellini “Puritaanid” esmakordselt “Estonia” laval

Kontsertettekanne Rahvusooperi teatrisaalis 16. ja 17. märtsil

Vincenzo Bellini (1801-1835) sündis seitsmelapselisse muusikute perekonda kõige esimesena. Tema vanaisa oli helilooja, organist ja õpetaja ning isa oli samuti helilooja ja teenis kapellmeistri ning õpetajana leiba. Viieselt mängis Vincenzo suurepäraselt klaverit ning juba seitsmeselt oli tema muusika hinnatud nii kirikutes kui ka kohaliku kõrgklassi salongides. Oma õpinguid jätkas Bellini Napoli Konservatooriumis, mille lõpetamiseks kirjutas ta ooperi “Adelson ja Salieri” (1825). Ooperi edukus tõi talle tellimuse San Carlo ooperiteatrilt, mille jaoks valmis ooper “Bianca ja Fernando” (1826). Järgnesid ooperid “Piraat” (1827), mille edukus pani aluse Bellini karjäärile; “La straniera” (1829); “Capuletid ja Montecchid” (1830); “Uneskõndija” (1831); “Beatrice di Tenda” (1833) ja “Puritaanid” (1835).

Vincenzo Bellini kuulub koos Rossini ja Donizettiga bel canto (it. keeles ilus laul) heliloojate kolmikusse, kuid tema stiil on märgatavalt erinev Rossini või Donizetti omast. Rossinilikule bel cantole on ette heidetud meloodialiini liigset kaunistamist, mis unustab sõna tähtsuse ja teenib laulja soovi näidata oma vokaalset võimekust. Bellini muusikas on aga tasakaalus nii virtuoossed kaunistused kui ka dramaatiline pinge. Seepärast on Bellini muusika esitamine parajas proovikivi. “Puritaanide” tenorirolli kirjutas helilooja pidades silmas Giovanni Battista Rubinit, kes oli ajastu parimaid tenoreid. Rubini võimekus laulda ülimalt ekspressiivselt ka kõrgeimas registris, on teinud karuteene tänapäeva lauljatele ning ei ole kerge leida tenorit, kes suudaks raskusteta laulda Arturo partiid. Pärast “Puritaanide” esietendust Théâtre Italienis, anti Bellinile üle Auleegioni orden. Bellini oli jõudnud sinna, kuhu tema ambitsioonikus teda algusest peale trüginud oli ja ta võis rahumeeli sõbrale kirjutada: “Ma jään alla veel vaid Rossinile.”

Rahvusooperis Estonia kõlab Bellini ooper “Puritaanid” esmakordselt. Varem on ooperit Eestis esitatud vaid kahel korral: 1850/51 ja 1860/61 hooajal Tallinna saksa teatris. On rõõm tõdeda, et pärast pikka pausi on nii kaunist muusikat võimalik kuulata kodulaval, kus külalistena astuvad üles Manlio Benzi (dirigent, Itaalia), Bernarda Bobro (Saksamaa) Elvirana, Mario Zeffiri (Itaalia) Arturona. Estoonlastest teevad ooperis kaasa Leonid Savitski, Mati Palm, Rauno Elp, Urmas Põldma ja Riina Airenne.

Külalised

Bernarda Bobro (Saksamaa) on laulnud mitmeid lüürilise soprani ja subretirolle. 2005. aasta kevadel oli ta Klagenfurtis kõige rohkem tunnustust pälvinud Norina osatäitja Donizetti „Don Pasquales“ ning on varem laulnud Bellini ooperi “Capuletid ja Montecchid” Giulietta rolli.

Mario Zeffiri (Itaalia) on tenor, kelle repertuaari kuuluvad enamus ooperiliteratuuri keerukamaid lüürilisi tenorirolle nagu Belmonte (Mozart “Haaremirööv”), Ferrando (Mozart, “Nii teevad kõik”), Don Ramiro (Rossini “Tuhkatriinu”) jpt. 
Manlio Benzi (Itaalia) lõpetas 1989. aastal Boito nimelise Konservatooriumi Parmas. Varem on ta “Estonias” dirigeerinud kahel korral: 1995. aastal “Madama Butterflyd” ja 2003. aastal “La traviatat”. Ta on olnud Giuseppe Verdi nimelise sümfooniaorkestri dirigendi assistent ning töötanud sel perioodil kõrvuti järgmiste dirigentidega: Muti, Francis, Chailly, Ceccato ja Gatti.  

Katkeid vestlusest Manlio Benziga

“Mul on hea meel tulla Eestisse ning tuua kaasa Bellini “Puritaanid” ja ma olen uhke, sest see ooper ei ole mitte kergete killast. Armastan Bellini muusikat väga, eriti tema viimast ooperit “Puritaanid”. Pean tunnistama, et Bellini on ka Itaalia ooperimaastikul täiesti omalaadne. Seda pole kerge seletada, kuid muusikuna olen täiesti hämmingus, kuidas Bellini muusikas on meloodia niivõrd kesksel kohal, ta annab värvingu harmooniale – üldse on Bellini muusikas meloodia ja harmoonia suhe midagi täiesti erilist. Sellel pole mingit pistmist teiste tema kaasaegsete heliloojate muusikaga /…/ Kohtusin juba estoonlastega, kes “Puritaanides” laulma hakkavad. Mul on väga hea meel, sest nad teevad minuga väga intensiivselt tööd selle raske muusika kallal. Bellinit on tõesti raske laulda. Aga mind rõõmustab praegune asjade kulg.”

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 10. märts 2007.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: