maailm

oled mu nahal hanguv sool pärast päikesekuuma päeva ja enneõhtune valgus, mis rohu veel värvib soojaks ning natuke linnakära, mis ähvardab kutsuda pillerkaarile. oled see muusika, mis ei vaiki vaikideski ja kaks pimedusest vaatavat kassisilma täis tähetolmu leekivat kollet. sinus on kõikide maagide hingeõhk ja igatsus, mis laiutab maad me vahele, kui sõrmeotsad ei ulatu puutuma. saalomon ei teadnud sulle vastust ja tarkade kivi ei vaja leiutamist – see juba on olemas. vaja ta vaid rannalt üles korjata ja mööda merede silevett lutsuks visata.

oled kõigi mu lapsepõlve lemmikraamatute erutav lõhn ja torge, mille haav ei parane, vaid veritseb tundeid ilmakaarte kutsuva risttee suunas. (seda palistavad ristlõikeliselt karikakrad.) oled taevas, mis ei väsi mu üle laotumast ja ma võin ainult tänada, et…

sina oledki kõik, mis mul on, kui seisan tühikäsi rannal, liiv kõrvetamas taldade all, tuul paitamas paljast kõhtu.

oled see hetk ja maailm.

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 15. apr. 2007.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: