liimitu kevad

miks me läheme ära? otsime pagu maailma kaitsetu peo peal? see kevad on kummaliselt liimitu, sest asjad ei püsi paiksena. tuul rebib kõrgele pilvedesse, kust maa poole ei ulatu huikama. on torm ja on tung, juukseid sasivad mõlemad. olen ununenud sinna pilvede vahele kõlkuma ning jalgu ei saa kuhugi maha panna. kes tooks magusat viina, et närvilõpmed ei veritseks katarsist, vaid unustaks absoluutse heli absoluutsel pillil, mis maailma tombuks muudaks ja pahempidi pööraks, pehme flanell põske paitamas?

ema leidis kapist O. Reedingu viiulikontserdi si-minoor op. 35. esimese osa mängime a-ga ära, sest see on ilus. pean klaverit ponnistama.

nüüd teen aga midagi röögatut: panen peale agnelt saadud ane bruni ja keedan tassi valget hiina teed ning võtan ette midagi sellist, mida 3 kuud pole aega olnud teha…istun oma pesatooli ja loen!

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 21. apr. 2007.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: