liimitu kevad

miks me läheme ära? otsime pagu maailma kaitsetu peo peal? see kevad on kummaliselt liimitu, sest asjad ei püsi paiksena. tuul rebib kõrgele pilvedesse, kust maa poole ei ulatu huikama. on torm ja on tung, juukseid sasivad mõlemad. olen ununenud sinna pilvede vahele kõlkuma ning jalgu ei saa kuhugi maha panna. kes tooks magusat viina, et närvilõpmed ei veritseks katarsist, vaid unustaks absoluutse heli absoluutsel pillil, mis maailma tombuks muudaks ja pahempidi pööraks, pehme flanell põske paitamas?

ema leidis kapist O. Reedingu viiulikontserdi si-minoor op. 35. esimese osa mängime a-ga ära, sest see on ilus. pean klaverit ponnistama.

nüüd teen aga midagi röögatut: panen peale agnelt saadud ane bruni ja keedan tassi valget hiina teed ning võtan ette midagi sellist, mida 3 kuud pole aega olnud teha…istun oma pesatooli ja loen!

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 21. apr. 2007.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: