täna ma jonnin nagu väike laps

melancholy waves. they wave at you for no obvious reason. I’d just walk and walk and they’d wave at me which I cannot ignore – I wave back. I am very paranoid at the moment, but I should not say it out too loud, for THEY might hear. who? oh yeah, they. but for all you non paranoid normal human beings out there with a heart rate about 80-90 per minute: I do have the right to be me. and that’s me, I guess.

I don’t care.

igatahes. mul on õigus eksida, teha vigu, olla andetu, mitte mõista, nutta ja teha kõiki neid koledaid asju korraga ja järgemööda või tagurpidi. I know I am raving at the moment, so please do let me! njaa. teatris oli vaikne täna. kui keegi teatris sureb, siis ei lahku nad sealt päriselt.  teatrist ei lahkugi keegi päriselt, kelle süda ja hing siin on kinni olnud. kõigi nende elutöö on siin, seda ei saa koos inimesega nagu kartoteegikaarti riiulist välja tõsta. eldor renteri elutöö on selles teatris, kõik need kümned ja kümned aastad. tegelikult ei ole kunstnikel kuhugi teatrist minna, ei saakski. nad on selle maja sool, aura, hing, südametukse, veri, hääl ja hingamine. seepärast, kui te hakkate astuma orkestriauku või komistama lavadekoratsioonidesse, aga keegi justkui köhataks õigel ajal või tekitaks energiavoo hetkel, mil raske koht tulla ei taha, aga tuleb siiski… vahel on vaikses teatrimajas kuulda ja tunda kõiki neid inimesi. vahel.

täna saime uue kummuti ja ka uus laud on tulekul. some things are really nice!

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 28. juuli 2007.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: