jooksuaeg

täna on täiesti ragionevole. ilm on juba selline, et on igapäevane, mõistuspärane (kellegi teise mõistuse järgi siiski) ja seepärast sissekanne ka sellesse kategooriasse. mul on jooksuaeg – põlv küll valutab pühapäevase kappamise tulemusena, aga JOOKSUREKORD on kirjas. (palun fanfaarihelisid): 15 km kadrioru pargis.

elu üllatab ja mõnikord mitte. argipäev läheb mööda ja kõhus on ärevusekõdi saabuva pärast. kõik on meie kätes ja meie teha, siis ei tohi enam tunda, et oled laps elu üsas, mis ootab sündimist. eriti, kui sulle helistab su lemmikkirjanik ja sa kuuled HÄÄLT nende varahiliste SÕNADE taga, mis siiani on olnud trükimust. nay. uhke on istuda kohvikus ja tunda, et inimesed on meeldivad, et piimaga tee viib sind tänavate rägastikku, punased veinid ootavad toompeal turvakaamerate ees lahendamist ja puiesteed kajavad sammude rõkatusist. fotod seintel on kauged ja inimesed nendel tunduvad piinatutena, sunnituina raamist sinu tegemisi jälgima, teesklema, et neil ei jää ühes asendis olemisest kõik kohad kangeks. naljakas, et peab tulema hingedepäev, kui kogu aeg on hingede aeg. “estonia” akna taga on õunapuu, mis on juba üleni raagus, v.a. mõned punased õunad okstel istumas. see on ilus.

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 30. okt. 2007.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: