köh! köh! ja head uut aastat!

nüüd siis kirjutan. kirjutan iseendale – nagu kass, kes peab enda sisse keerdunud karvapalli välja köhima, nii keerdub ja koorub ka minu sisse aeg-ajalt mõni teema ja praegu ma võtsin endale aja köhida (loodan, et teile heiastus “shrek” ja saabastega kass. on üllam kui mõni kodutriibik, kes lägaseid…….). tahaks rääkida uuest wallenbergist, kohvihommikutest ja muudest asjadest.

enne kui vaatan meenutamiseks taas seda märkmikku, kuhu lähevad kirja ehedad esimesed (mõtted), ütlen, et täna on uskumatu päev. messengeri laiendiks oli “head uut aastat!” mis toimub? aga lihtsalt see, et aasta tagasi juhtus täitsa uskumatu asi, see, mis ei ole igapäevane ja loomulik ja loogiline: et keegi tuleb ja jääb sinu ellu. see lihtsalt on ime – iga päev võib olla ime, sest mulle meeldib näiteks tema hommikute rahu; see, kui kohvil on aega tassi sees lõhnata ja laevadel roosatava silmapiiri taha kaduda. mina oskan seda ainult mõnikord.

jaanuaris sai täis aasta teatritööd – see on samuti ime. oli vaja 24 aastat elada, et jõuda PÄRISeluni. kui ka vahel väsin, siis lihtsalt seepärast, et olen inimene, ja mind kängitseb füüsiline keha. istusin eile pada proovis ja see kitsuke lava oli ikka ja jälle ainus võimalik maailm, millest hingamist tuleb. veri, mis soontes voolab. mõnikord kaotan usu, aga ainult iseendasse – on tunne nagu poleks mul nahakihti üll ja iga kontakt, suhtlemine inimestega teeb haiget, sest minnakse mu marraskil ihu vastu. see on kõigest langus ja langusele järgneb alati tõus. kannatust.

kodus ja teatris püsivad asjad koos, ei kusagil mujal. mälestused kisuvad end sillerdavale pinnale, unenäod ja lihtsalt näod muutuvad järjest selgemaks. silmade kontuurid teravduvad. ometi tean ma ka unes selle pärismaailma klaaskülma lahutavat tõde.

sellesse lumme on segunenud helesinine taevas, roosatav merepiir ja karge lumelõhn.kuulasin hommikul lumes sumbates beatles’ite “imagine’it” ja maailm tahtis hõisata. terve tänane päev on kulgenud rõõmujoovastuses. eero töötoa aknast paistab sinine taevas ja päike käib akna peal piilumas. maailm hakkab ärkama!!! ühel hommikul sain endale suisa laulu: otsisin võtmeid (mart oli igaks juhuks enda omad ukse eest ära võtnud, sest ükskord haarasin tema ja enda omad kaasa ning keerasin ta rõõmuga luku taha) ja avastasin, et uks oli öö läbi lukustamata olnud. katsusin, ega need väljaspool ole. ja nii sündiski minu laul: “jätke võtmed väljapoole…”

kas mainisin, et meil on uus wallenberg, keda TULEB kuulata? rauno elpi näol on meil tegemist väga isikupärase ja isikliku wallenbergiga. meisterlik tõlgendus nii laulmise kui näitlemise suhtes. raunolikult isikliku nurga alt. aga usun ka, et areng ei ole kummaski suunas veel peatunud ja ruumi on. veidi settimist, see on väga raske roll. raunos on isiklikkust, vahetut sidet nende inimestega, keda ta päästab. taube wallenberg oli põhjamaine ja lõi juba esimese kohaloleku hetkega seose viimases vaatuses loodud müüdiga. taube wallenbergi jaoks olid päästetud vaid numbrid nagu eichmanni jaoks, vahe ainult selles, et numbrid SIINPOOLSUSES. rauno päästis aga INIMESI, RAHVAST. taube-wallenberg tõi esile libretos sisalduvat mustvalget jõudude vahekorda (lugege saksa ohvitseri – jassi zahharovi – teksti I vaatuse stseenis “rongijaam I” ja wallenbergi teksti stseenis “rongijaam II”. need on irooniliselt ühes formaadis, ühes rütmis, kuid vastandlike sõnumitega = “kurjus on vaid headus valel ajal”). rauno-wallenberg paneb mõtlema ja otsima; kui ma poleks “karini-indreku” lugu linnateatrisse vaatama läinud, oleksin teisegi õhtu järjest ära vaadanud. aga ma olin linnateatris.

nüüd tuleb mul uni peale ja ma unustasin, millest veel kirjutada tahtsin. nojah, pühapäeval saab kooki ja laupäeval, sel õigel päeval, olen teatris padaemandal, sest mis kasu on sünnipäevast, kui sa õhtul nagunii mitu tundi üksi kodus pead olema? :p otsin endale butafoorist mõne plastmass-koogitüki, naudin etendust ja ootan üht tšellot sealt esimesest puldist. igatahes, ma lähen ütlen nüüd mardile, mis ma temast arvan :))

nägudeni!

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 5. märts 2008.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: