üks juhuslik reedene päev

täna on olnud väga tegusalt töökas päev – palju asju sai aetud ja korraldatud. ainus mõtte- ja tundepaus oli 10 minutit enne 10, kui lipsasin välja salasuitsu tegema (jäin vahele ka, ei olnudki sala. ma muidu ei tee, ausalt! vahel ainult, kui tahaks karjuda endale: “STOP!” ja siis aitab ka enamasti).

mõnikord on aga selline tunne, mille jaoks ei ole sõnu. need saavad otsa ja sa istud nagu üksikul saarel, mida ümbritseb silmapiir. muud midagi ei ole, isegi ilmakaari mitte. lained lõikavad päikese kildudeks ja kusagil on vikerkaar. keegi tark mees on oma targad mõtted raamatuks kirjutanud, otsinud teed teiste inimesteni läbi oma sõnade ja mõtete. siis on ju häbiasi tunda ennast pärast lugemist veelgi kaugema ja… nagu ei saaks miski sind kunagi kätte, see kulgeks sust läbi ja mööda, üle ja ümber. aga võib-olla on see erakordselt hea tunne – nagu oleksid avastamata metsatukk, jälgedeta lumi, esimene kevadine rohi.

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 9. jaan. 2009.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: