üks juhuslik reedene päev

täna on olnud väga tegusalt töökas päev – palju asju sai aetud ja korraldatud. ainus mõtte- ja tundepaus oli 10 minutit enne 10, kui lipsasin välja salasuitsu tegema (jäin vahele ka, ei olnudki sala. ma muidu ei tee, ausalt! vahel ainult, kui tahaks karjuda endale: “STOP!” ja siis aitab ka enamasti).

mõnikord on aga selline tunne, mille jaoks ei ole sõnu. need saavad otsa ja sa istud nagu üksikul saarel, mida ümbritseb silmapiir. muud midagi ei ole, isegi ilmakaari mitte. lained lõikavad päikese kildudeks ja kusagil on vikerkaar. keegi tark mees on oma targad mõtted raamatuks kirjutanud, otsinud teed teiste inimesteni läbi oma sõnade ja mõtete. siis on ju häbiasi tunda ennast pärast lugemist veelgi kaugema ja… nagu ei saaks miski sind kunagi kätte, see kulgeks sust läbi ja mööda, üle ja ümber. aga võib-olla on see erakordselt hea tunne – nagu oleksid avastamata metsatukk, jälgedeta lumi, esimene kevadine rohi.

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 9. jaan. 2009.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: