mis muud, kui pariisi

lõpetasin just pakkimise ja kell on alles 01.35. kohver on kuidagi kerge ja kindlasti on seal enamus riideid pariisi ilmale mitte vastavad. mart alles tukastab esimest pakkimiseelset tukastust diivanil, seega on kõik korras (meil ongi pakkimisvahe ca 2,5 h). kuidagi niiske ja sompus olemine on, aga eks sealpool tuleb suurlinnamelu ning pressib su nukrusest tilgatumaks. kuulasin täna “cyranod” – imeline muusika, vaimukas libreto. lubasin, et ma seekord ei nuta cyrano surma puhul, aga ei õnnestunud. väga ilus etendus oli – dirigeeris pähn ja ooper kõlas värskelt ning uuest elust laetuna. alfia kamalova on puhas ja särav sopran, kelle roxane mõjus väga veenvalt ja kõrva paitavalt. elp tõi cyrano olemuse nii jäägitult välja, et ooperi lõpus tundsin, et kaotasin nimitegelase näol just kui väga lähedase inimese ja suure osa oma hingest. tänane emotsioon oli jälle see, mille pärast ma seda teatrit üle kõige armastan.

päeval jalutasin linnas ja vaatasin inimesi… 11 kuu jooksul pole mul aega olnud kulgeda plaaniväliselt – teel punktist A punkti B võibolla veel punkti C või M. väga vabastav tunne oli, kuigi ca 1,5 h asjatamise järel tekkis rahutus, et nii kaua töö asjadest eemal olen olnud :p südamerahustuseks nokitsesin tööl veel mõned asjad paika, saatsin meeldetuletusmeile, mida keegi suvel nagunii ei loe (aga sügisel, uue hooaja alguses ei võta ma enam hilinejaid jutule) ning suundusin uuesti majast välja – viru keskuse raamatupoe viimase korruse kohvikusse. raamatupoodi on tehtud MOLESKINE’i lett!! valik on üllatav. mis kõige toredam, seal oli “books I’ve read” kaustik (!), kus iga tähe juures oli üks kirjaniku lausung raamatute ja lugemise kohta. unbelievable, et keegi selliseid asju trükib :)) ma armastan moleskine’i märkmikke, kui eelnev jutt piisavalt selget vihjet ei anna. aaaa! mulle jõudis postiga kohale see raamat: “a companion to wagner’s parsifal“. see on väga põnev ja asusin seda lugema. kohvikus oli üks väga tülpinud olemisega noor neiu, kes täiesti üksi pidi tervet kohvikut teenindama nii koristaja, ettekandja kui müüjana ning vist mingil määral ka kokana. ühesõnaga… ootasin oma teed täpselt 25 minutit. mul oli sellest tüdrukust kahju, temas ei olnud enam muud kui tülpimus oma töö vastu ja väsimus.

vihma sadas katusele. kuna olin vihmavarju tööle jätnud, siis ka näole ja kingadesse, see oli nii hea. nüüd võitlen unega ja ootan puhkusetunde saabumist. tänases “cyranos” teatakse, millest räägitakse: “teist nädalat pariisis ja rängalt armunud niisiis – see nöök ei ole kahjuks üldse väär.” peab paika. opéra paris ja champs-elysées teater – siit ma tulen!!!

Advertisements

~ kirjutas märtsijänes &emdash; 30. mai 2010.

Üks vastus to “mis muud, kui pariisi”

  1. Ilusat reisi, kullake!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: