uimane mina
tänane päev on täiesti uimasuse tipp. aga põhjust ei pea kaugelt otsima. peale eilset teist esikat toimus kohtumine publikuga, mis läks mingis unesarnases krambis. distants publiku ja lava vahel prevaleeris. pärast sai aga lavastusmeeskonnaga afterpartytatud angelis, peetud vestlusi kunsti transtsendentaalsest algest, heliloomingu värskustest-umbsustest eestis ning lõpuks lihtsalt…ja siis sai isegi jalga keerutama mindud. finito. aga ma ei olnud väga surnud täna hommikul, ausalt ei olnud. pidin täitsa kobe välja nägema olukorrast hoolimata. mart peaks aga kindlasti millalgi magama :) mind ajas täna lihtsalt kõik naerma. juhatuse koosolekul naersin. laua taga naersin. telefoniga rääkida ei saanud, sest naersin. andke armu. viimased 10 minutit olen oma laua taga pöördtoolil lihtsalt keerelnud, sest kui jalad enda alla kerin, siis võin 360 kraadi ilma seina vastu potsatamata ära teha. aju enam ei võta. ma lähen koju. haaran fotoka ja pildistan teel. *haigutab
mõnikord on aga elu muusika ja vastupidi ning see kajab su ümber ja seeski.
märtsijänese kodukant 